Kastor KC Modular Pipe - Инструкция (Страница 53)

EEST
I
2.5. MOODULITE üHENDAMINE üKSTEISE
JA TULEKOLDEGA
Isoleeritud korstna alumisele otsale paigaldatakse esimesena
kolde ühendusviisiga sobiv lähteelement.
Moodulite ühendamine üksteisega:
Moodulite sisetoru avaram ülemine ots (nn vastuvõttev ots)
peab olema ülespidi.
Ülemine moodul langetatakse alumise mooduli otsale sirges
asendis, kandes hoolt torude ja tihendite hermeetilise ning
sirge paigutumise eest üksteise vastu.
Korstna paigalduse järel tuleb sisetorumoodulite omavahelisi
liiteid tihendada – selleks koputage neid korstna ülemisest
otsast nt lauajupi kaudu u 1,5 kg raskuse haamri või muu
vastava tööriistaga kergelt allapoole. Tähelepanu! Seda tuleb
teha enne otsaelemendi paigaldamist.
Ka väliskestad peavad sirgelt ja hermeetiliselt paika minema.
Need ühendatakse kokku ühendusrõnga abil.
Korstna kestas on ühendusrõnga soone ja kõrgendi jaoks
vastavad sooned ning kõrgendid, millega rõngas kindlalt haa-
kub. Rõngast pingutatakse selles olevate kruvide abil. Vältige
ülepingutamist! Ühendusrõnga lukustuskoha võib soovi korral
seina poole pöörata.
Moodulite lahutamine üksteisest:
Kergitage kesta ja isolatsiooni lahtivõetava mooduli ning selle
all asuva mooduli suhtes piisavalt selleks, et ühenduskoht
nähtavale ilmuks. Koputage puupulgaga sisetoru küljele nõn-
da, et toru lahti tuleks. Vältige liigse löögijõu kasutamist.
Kui kolle ühendatakse korstnaga ühendustoru ja (vajadusel)
selle jätkutoru kaudu:
Kastor toodab oma kollete jaoks ühendustorusid, mida saab
vahetult korstnaga ühendada. Pealt ja tagant ühendatavate
kiviahjude jaoks on saadaval spetsiaalsed adapterid.
Muude tootjate kollete jaoks valmistab Kastor adapterid mõõ-
tude järgi. Mõningatel juhtudel on kolletel valmis ”adapterhül-
sid” korstna jaoks, nt kahhel- ja voolukivitooted ning mõningad
õli- ja pelletikatlad.
Maagaasikatlad vajavad kondensaatvee ärastussektsiooni. Ka
selle jaoks on saadaval tarvilikud elemendid.
2.6. KATUSE JA KATUSEPEALSETE ELEMENTIDE
TIHENDAMINE
Katuseläbiviik korstna jaoks tuleb teha hoolikalt, vältimaks
lekkeid. Katuse tihendamiseks võib kasutada korstnajalami
kummtihendit KC või tormikaelusega jalamikoonust, mis on
saadaval erinevate kallete jaoks.
Kandke hoolt ka aluskatte tihendamise eest. Aluskatet ei tohi
kinnitada vahetult korstna kestale. Aluskate kinnitatakse
korstna ümber paigutatud kaitsesilindri külge, nt uretaanipõ-
hise liimtihendusmassi abil.
Uued palkhooned vajuvad alati mõningal määral – seda tuleb
arvesse võtta tihendamisel ja tihendatud kohtade eest hoolit-
semisel.
Vt punkt 5.6. Ohutud vahekaugused ja isolatsioon.
2.7. SEINTE JA TARINDITE LÄBIVIIGUD
Kastori korstnaid saab vajadusel paigaldada läbi seinte ja tarin-
dite, kasutades tarvilikke mooduleid ning erielemente. Enne
korstna asukoha lõplikku kindlaksmääramist tuleb hoone
tarindid kindlasti läbi uurida ja veenduda selles, et läbiviikude
tegemine tarindite või ohututele vahekaugustele esitatavate
nõuete tõttu keerukaks ei osutu. Seinu läbivaid mooduleid ei
tohi mõjutada mingid korstnast või hoone muudest tarinditest
lähtuvad koormused.
Korstna kõrgus ja moodulite arv/pikkus tuleb valida ning pai-
galdustööd teostada nõnda, et moodulite liitekoht ei satuks ko-
hakuti vahelaega või katuse pealispinnaga. See on eriti oluline
kummist korstnajalatihendi KC kasutamise korral. Horisontaa-
lsete seinaläbiviikude pikkus võib olla maksimaalselt 100 mm,
võttes arvesse korstna pikkust ja tõmbetingimusi.
Vt punkt 5.6. Ohutud vahekaugused ja isolatsioon.
2.5.
2.6.
2.7.